Leeve Karmo

Värbamisjuht
 
+372 56 646 802
leeve@huntlab.ee
leeve.karmo

Tööturul on suurim puudus tarkvaraarendajatest ja kassapidajatest

Tööjõudu napib kõige enam IT-sektoris, kus pole piisavalt tarkvaraarendajaid, kuid puudus on ka keerulisi töötingimusi ja sageli ka madalaid palku pakkuvate valdkondade töötajatest ehk näiteks kassapidajatest, müüjatest ja õmblejatest, selgus töötukassa ülevaatest.

Töötukassa tutvustas pressikonverentsil 2018. aasta tööturu peamisi näitajaid ning juhatuse liige Reelika Leetma tõi välja, et töötuse määr püsis mullu samal tasemel nagu 2017. aastal - 4,7 protsenti. Seejuures on aasta-aastalt kasvanud vähenenud töövõimega töötute osakaal.

Töötukassa andmetel on suur tööjõu puudujääk valdkondades, mis kasvavad kiiresti.

"Näiteks IT-sektor, kus on puudu tarkvaraarendajatest, aga ka sellised valdkonnad, mis pole nii kiiresti kasvavad, aga kus töötingimused on keerulised, kus on vahetustega töö ja võib-olla ka madalad palgad ning seetõttu on tööjõu voolavus suur. Näiteks müüjad, kassapidajad, õmblejad," loetles Leetma.

Napib ka bussi-, trammi- ja veoautojuhte, lasteaia- ja kooliõpetajaid, päästjaid, kokkasid, elektrikke, keevitajaid, mehaanikuid ja paljude teiste tööde tegijaid.

On aga ka erialasid, kus tööjõudu on ülearu. Näiteks ei jätku töökohti andmesisestajatele, ettevõtete juhatajatele, reklaami ja turunduse tippspetsialistidele ning sekretär-asjaajajatele.

Töötuse määr on kõrgeim Ida-Virumaal

Töötuse määr maakondade lõikes kõrgeim Ida-Virumaal (üheksa protsenti), Valgamaal (8,6 protsenti), Võrumaal (8,2 protsenti) ja Põlvamaal (seitse protsenti), kõige väiksem on töötus aga Harju-, Saare- ja Viljandimaal (vahemikus 3,6-3,8 protsenti). Töötute seas on rohkem vanemaealisi, madalalt harituid ja niinimetatud sinikraesid ehk oskustöölisi.

"Kui vaadata töötuse kestust ja riskirühma kuulumist, siis üle aasta on töötud natuke enam kui kolmandik meie klientidest. Viiendikul meie klientidest on selline eesti keele oskus, mis takistab tööotsinguid /.../. Kolmandikul klientidest on vähenenud töövõime ja üldse mõnda riskirühma kuulub kaks kolmandikku meie klientidest," rääkis Leetma.

Eelmisel aastal vahendas töötukassa keskmiselt 9400 vaba töökohta kuus ning ühes kuus lisandus keskmiselt 4562 vaba töökohta. Neist umbes 20 protsenti olid nn valgekraede tööd, 80 protsenti aga sinikraede ametid.

Alates sellest aastast pakub töötukassa ka karjäärinõustamist 15 karjäärikeskuses üle Eesti, seejuures nõustatakse ka koolinoori ja lapsevanemaid, kes lapse karjäärivalikul abi vajavad. Leetma sõnul on väga populaarsed ka näiteks tööle ja kooli kandideerimise vestluste simulatsioonid.

Sel aastal plaanib töötukassas nõustada umbes 75 000 inimest, kellest umbes 20 000 on koolinoored.

"Karjääriteenuste eesmärk on pakkuda noortele tuge teadlike valikute tegemisel, infot, mida mõne ametiala esindaja teb, mis on tema töö sisu," selgitas Leetma.

Toimetaja: Karin Koppel